Nipet-näpet

Liblikapross

Fotokale kotike

Suvekott

Kott sai võimalikult hõreda heegelmustriga, sest patt oli sellist armast roosimustrit ära peita. Kott sai ka luku ning sisse ühe väikese tasku.
 Lõngakulu u 125g Camilla 100%puuvill, heegelnõel nr 3,5

teksajääkide uus elu

Ühel väikesel neiul pole kotte kunagi liiast, üks on piisavalt suur mahutamaks lasteaia vahetusriideid või kaisuloomi, teine patseerimiseks.

Vasakpoolne kott valmis ühest seelikust ja parempoolne on teksapükste säärest. 

Mobiilikotike

puuvillane lõng u pool tokikest ja just täpselt selline pisike jupike toredat paela jäi kleidist järgi, millest mobiilikotike endale sai.

Hello Kitty kotike

Kirju nagu suvi

Lõng pärineb ühest kaltsukast ostetud kahekroonisest kampsunist :) , vooder koos lukuga ühelt vanemalt suvekotilt. Taaskasutus missugune.

veidi kehva kvaliteediga tuli viimane pilt, aga natuke aimu koti suurusest, selline paras- ei suur ega ka väike.

kotike päikeseprillidele

Kaugel see päikeseline kevad ja suvi enam on.

Päikeseprillide tarvis kotike on puuvillasest lõngast, heegelnõel 2,5, kaunistuseks sahtlist leitud kunagi varem nokitsetud lilleke.

Ps. pildil olevad prillid on väiksemad kui need, mida kotisaaja ise kannab ;)

mummud

Surfates igasugustes võõrkeelsetes blogides hakkas silma vahva mummuline kotike. Neid variante olen näinud erinevaid Nt selline. Leidsin ka mummude heegeldamise õpetuse sabast blogist suisa videona. Mõtlesin, mis mõtlesin otsustasin oma variandi sellest suveks pusida. Hetkel on see küll pigem kotitoorik, sest puudub vooder ja kinnis. Kummagi jaoks pole ka hetkel kodus vajalikke materjale. A koti saab tsipa laiemaks kui mummupaelad külgedel lahti sõlmida. Kott ise on heegeldatud mul puuvillasest paellõngast, mis omakorda pärineb ühest omakootud kampsunist.

Võimlemisriiete kotid

Ma ei tea, kuidas teistes lasteaedades võimlemisriiete hoiu probleem on lahendatud. Meil sügisel igaüks tõi kilekotiga, millel nimi peal oma võimlemisriided ja meie siis hoidsime kõiki suures kastis. Jama aga selles, et mõnel oli imeõhukeses kotikeses ning lapsed ise kippusid neid ära lõhkuma ja kilekotis ikkagi riided ei hinga, mis on peale sellist tundi riietele hädavajalik. Võtsin siis plaani riidest kotid kõigile. Soetasin Vunderist kotid, tegin katsetused ka salvrätitehnikas, aga kott tundus ikkagi liigsuur paari riideeseme jaoks ja nii ma siis täna võtsin end kokku ja vuristasin masinaga kolmest küljest need vähe väiksemateks. Ja peale nimed ning lapsemeelsed pildid tekstiilimarkeriga. Pildil need veel kuivamas ja ootamas kuuma triikrauda kinnitamiseks. Vähemalt said tehtud ja endal nüüd tööl lihtsam.


Markus ja Kärt said seega kumbki endale kaks kotti salvrätitehnikas, millega nad lubasid hakata vanavanematel külas käima ja teadagi topitakse need mänguasju silmini täis :)))

Katsetused salvrätitehnikaga

Kuna vaja suurem ports kotte lapsesõbralikumateks teha ja selle tehnikaga kogemused puudusid, siis tegin oma esimese katsetuse. Veidi vajab uurimist see, kuidas vältida triikimisel seda, et töö ei jääks selle riide külge läbi mille ma triigin, sest nii kippus koti küljest uuest lahti kärisema ja tuli mitu korda uuesti nö liimida ja sellest jäid plekid

Väike tüdruk ja kotid

Kott

Kest minu heegeldatud ja sisu koos taskukestega vidinate jaoks ema toodang. Koti kandja mina ise.

mobiilikotike

Lihtsalt üks pisike mobiilitaskuke, et kotisahtlis olevad võtmed liigseid kraapsukesi talle ei tekitaks.

Teadsin mina üsna kindlalt kapis olevat kahte jõulusussikest. Aga kui jõuluasjad välja otsisin, siis võta näpust ainult üks jäi pihku, aga lapsi ju kaks, kes pikkisilmi hommikuks üllatust ootavad. Nii saigi kibekiirelt hilistel õhtutundidel leitud vahenditest kotikesed valmis nokitsetud. Kotitoorik tehtud Tiimari vildist, mille küljed kokku pandud sädeleva lõngaga. Samast lõngast ka sangad. Peale liimisin tükikestest aplikatsioonid. Ühele päkapikk ja teisele jänkuke. Ja päkapikud ongi kotikesed omaks võtnud, igal hommikul üllatus neisse sisse pistetud . Ja laste säravad näod toovad terveks päevaks päkapikkudele hea tuju

päevalille kotike

Kes ei tabaks end järjekordselt kotipõhjast huulepulka vms vidinat otsimast ning end kirumast, et kõik pilla-palla. Ma pole teab mis suur kosmeetika kuhjaja ning nede kaasa vedaja, aga vahest kuluks küll ära üks tibatilluke kotike kuhu just kõige hädavajalikum sisse pista. Nii heegeldasingi nr 1,5 heegelnõelaga ja päevalille värvides heegelniidist omale pisikese hoiukoti.

kotisöödik

Aga mul on nüüd oma isiklik popp ja pontsakas kilekotihoidja. Ilma igasuguste lisaviguriteta, sest see kotisöödik on tehtud ilusatest erksatest lõngajääkidest. Ja seega vastab ka projekti nõuetele(lõngajupid on ühest kaltsukast pärit kudumist). Jääke jäi veel ja peaks talle pisikese sõbra ka tegema, kes hoiaks meie pere tillemaid kilekotikesi. Seltsis oleks ju ikka segasem.

Mitte mobiilile vaid hoopis prillide tarvis oma emale. Kotike sai tegelikult valmis heegeldatud juba juunikuus, aga alles nüüd õnnestus see nö talletada ka endale.

Seda kotitegu võiks nimetada ka osaliselt vanast uus, sest tehtud on ta ühest ülesharutatud kampsunist. Kampsun oli ikka juba päevi näinud, aga niisama ära visata ei raatsinud, sest lõng on puuvilla ja linasesegu. Lõng küll veitsa puiseks läinud, kuid kotiks kõlbab väga hästi kui arvestada seda, et järgmisel suvel kindlasti juba uued soovid. Olen seda juba üle nädala ka kasutada saanud ning täitsa rahul tulemusega. Minu esimene isetehtud kott, millel ka vooder ja lukk. Voodririie pärit kapiavarustest ning lukk ühelt vanalt lasterõivalt.

Lipukott

Pealt nööri ja stopperiga kokkutõmmatav kotike kokkupandavale lipuvardale. Vaja läks seda Saaremaa rally 2006 ajaks

Üks päev laste lõunaune ajal nokitsesin pojale pallivõrgu. Käib teine pidevalt issiga trennis kaasas kilekott näppus. Nüüd siis saab uhkelt selle tee ette võtta. Ja pilt ütleb juba ise kui rahul ta selle vidinaga on... Materjal pärit mehe tööriistakapist (tundub kapronnööri moodi olevat) ja nõel nr3